Õigesti planeeritud lukustus – parim turvalisus ja kasutusmugavus

Kaitse aluseks füüsilise sissetungimise vastu on mehhaaniline lukustus. Ühiskondliku kasutusega hoonetel on aga mugava ja kiire väljumise võimalus kriisiolukorras tihti olulisemgi, kui kaitse sissetungimise vastu. Efektiivne võtmekontroll ja õigesti kavandatud lukusüsteem on turvalisuse ja ohutuse olulised komponendid. Planeerides lukustust vastavalt hoone ja tema kasutajate nõuetele, saavutatakse parim turvalisuse ja kasutusmugavuse koostöö.

Kontorihoonete lukustust planeerides, olgu siis uusehitisel või olemasoleva renoveerimisel, tuleb lähtuda hoone eripärast, tema ruumide paigutusest ja kasutuseesmärkidest, samuti töötajate, klientide liikumisest, turvalisuse nõuetest. Kaasaegse lukustuse mitmekülgsed võimalused, erinevate detailide omavaheline sobivus lubavad arvesse võtta iga ruumi, iga ukse ja ruumikasutaja nõudeid ning ei sunni lähtuma olemasolevatest tüüplahendustest. Vastavalt kasutaja vajadustele võivad uksed olla pidevalt avatud klientide vabaks liikumiseks või vastupidi, pidevalt suletud ning avatakse ainult konkreetseks väljumiskorraks, näiteks ladude uksed. Ruumil võib ka olla hoopis kõrgendatud turvalisuse nõue. Salastatud andmetöötluses, panganduses, jm. on vaja piirata sisenejate arvu ning kontrollida nende isikut, ruumis viibimise aega. Kui hiljem toimubki mingi infoleke, on võimalik täpselt tuvastada, kes hetkel ruumis viibis. Arvestades lukustuse planeerimisel ruumide suunitlust ja uste igapäevast ülesannet, on võimalik saavutada ka parim kompromiss turvalisuse ja kasutusmugavuse vahel.

Kaitse aluseks mehaaniline lukustus
Kaitse aluseks füüsilise sissetungimise vastu on mehhaaniline lukustus. Elektroonika reeglina fikseerib toimunu, mehaaniline lukustus võib aga sissetungimise ära hoida. Seetõttu, olenemata elektroonilistest valvesüsteemidest või turvameeste arvust, tuleb hoone välisring, nii uksed kui aknad, alati kindlustada võimaliku füüsilise/mehaanilise lõhkumise vastu. Loomulikult tuleb kõiki võimalikke sisenemise teid vaadelda komplektselt. Turvalukkudest üksi pole abi, kui uksed on viletsad, või esimese korruse suured aknad ilma turvaklaasita. Kuid samuti pole abi trellitatud ustest, kui lukud on kergelt ja kiirelt lõhutavad või lahtimuugitavad juhuriistadega. Välisringi uksed peavad alati olema varustatud turvalukkudega. Kasutades välisustel elektrilist lukustust: mootorlukke, elektrilisi vasturaudasid, vm., tuleb arvestada ka nende erinevate turvatasemetega. Välisustel tuleb kasutada siiski selleks tootja poolt ettenähtud turvalisuse astmega lukke. Sellekohast infot jagavad kõik asjalikud lukufirmad. Kokkuhoid turvalisuse arvelt teadupärast võib hiljem tunduvalt kallimaks osutuda.

Ohutus niisama tähtis kui turvalisus
Ühiskondliku kasutusega kontori, panga, meelelahutusasutuste, jne hoonetel on mugava ja kiire väljumise võimalus niisama oluline kui turvalisus sissetungimise vastu, vahel olulisemgi. Igal inimesel, olgu ta siis hoone valdaja, üürnik või korraks sisseastunud klient, peab olema võimalus ellu jääda, kui midagi juhtub. Lukud peavad olema kergelt käsitletavad ja nad ei tohi minna rikki tulekahjus või mõnes muus ekstreemses olukorras. Väljapääsuteed peavad olema hõlpsalt leitavad ning varuväljapääsud peavad olema varustatud spetsiaalsete evakuatsioonilukkudega, mida on võimalik avada seestpoolt ka ilma võtmeteta. Varuväljapääsud peavad vastama antud hoone eripärale. Hoonetes, kus ühe ukse kaudu võivad korraga väljumist vajada palju inimesi, näiteks kinod, teatrid, koolid, tuleb kasutada spetsiaalseid nn. paanikaseadmeid. Need võimaldavad ust avada ühe vajutusega, ka juhul kui suur rahvamass surub vastu ust.

Võtmekimp kui äke
Kontoritel on reeglina rohkem kui üks lukustatav uks. Väga ebamugav on tassida kaasas 4-5st võtmest või koguni veel suuremat võtmekimpu ning iga ukse taga katsetuse teel õiget võtit otsida. Pääseteeks sellisest mõeldamatult ebamugavast olukorrast on lukusüsteem. Lukusüsteem on lahendus, mis võimaldab ühe võtmega avada erinevaid lukke ja samas erinevate võtmetega avada ühte lukku. Lihtsaim süsteem on nn. ühevõtmelukustus, kus näiteks oma individuaalse korterivõtmega võib avada nii välis-, sise- kui rõduukse, suvila ja kasvõi paadikuuri tabaluku. Aste edasi oleks süsteem, kus kõik individuaalsed võtmed avavad ka ühisruumide uksi. Näiteks saab korteri- või oma kontorivõtmega avada ka maja välisukse, koridori, trepikoja, keldri, jms. ukse. Kusjuures naaberkontori omanik avab oma võtmega samuti välisukse ja oma kontori ukse, kuid mitte teie kontori ust. Turvalisuse huvides puudub sel süsteemil peavõti. Soovitav kasutuskoht oleks korteriühistud, korruselamud, samuti mitme erineva haldajaga kontorihooned.

Erinevad turvatasemed ühes süsteemis
Peavõtmega lukusüsteem on üles ehitatud samal põhimõttel kui eelkirjeldatugi, kuid lisaks on ka kõiki uksi avav peavõti. Soovitav kasutada hoonetes, kus omanikul peab vajadusel olema võimalus pääseda kõikidesse ruumidesse, näiteks hotellid, haiglad, tööstushooned.
Tehniliselt ei ole piiranguid ei uste ega kasutajate arvule. Ühte süsteemi saab koondada täpselt nii palju lukke, kui parasjagu tarvis. Näiteks New Yorgi World Trade Centre’s on ühes lukusüsteemis üle 40 tuhande ukse ning 200 tuhande võtme.
Lukusüsteem on ka turvalisuse oluliseks komponendiks. Mida vähem on võtmeid, seda lihtsam on kontrollida nende kasutamist. Ühte lukusüsteemi saab koondada erineva turvatasemega südamikke, niimoodi reguleerida inimeste liikumist hoones ja tagada parim võimalik turvalisus suurima võimaliku kokkuhoiuga.

Kompromiss turvalisuse ja mugavuse vahel
Efektiivne turvalisus eeldab efektiivset võtmekontrolli. Kui võtmekoopiate valmistamine on keeruline, tekitab see ebamugavust seaduslikele kasutajatele. Vastasel juhul aga, kui koopiate tegemine on liiga lihtne, kannatab turvalisus. Igaühel on võimalus teha omale lisavõti ja sellega ruumi siseneda. Arenenud lukufirmad pakuvad lahenduseks erineva turvatasemega lukusüdamikke, mis võimaldavad erineval tasemel võtmekontrolli. Iga tase on omamoodi kompromissiks turvalisuse ja mugavuse vahel. Näiteks lihtsaima variandi puhul võib varuvõtmeid tellida võtit omav isik ning inimene vastutab ise oma turvalisuse eest. Järgmine aste oleks nn. patenteeritud võtmekontroll, varuvõtmeid on võimalik tellida ainult spets tunnuskaardi alusel. Patenteeritud kontrolli võimaldavad erilise ehitusega lukusüdamikud, mille avamiseks kasutatakse ka tavapärasest erinevaid võtmeid. Selliste võtmete toorikud on patenteeritud ja registreeritud ning lisavõtmeid tehakse ainult tehaste esindustes, võtmekaardi alusel.

Lisavõti ainult kaardiomanikul
Patendiga kaitstud võtmekontrolli on soovitav kasutada hoonetes, kus tahetakse vältida võtmekoopiate sattumist võõrastesse kätesse: kontorid, aga ka näiteks ajutiselt väljaüüritavad korterid. Inimesed tulevad ja lähevad ning kunagi ei tea ette, kellega on tegemist. Ebaaususe tõttu vallandatud töötajalt võib küll kontorivõtme ära võtta, kuid tavalise võtme korral on ta võib-olla juba mitu koopiat jõudnud teha. Kui ka signalisatsiooni- või valveseade on kergelt blokeeritav või puudub üldse, on lihtne hiljem oma võtmega tagasi tulla. Kasutades patenteeritud võtmetoorikutega lukusüdamikke, võib originaalvõtme tagasivõtmise korral kindel olla, et kasutajale mingit koopiat enam ei jäänud.
Võtmekontrolli kõrgeim aste on elektrooniliselt eelkodeeritud võtmed ja elektroonilise anduriga lukusüdamikud. Lisavõtmeid saab tellida ainult tehasest süsteemi omanik ise. Sellistel lukkudel on käigukontrollisüsteemi omadused ning neid võib kombineerida mehhaaniliste ja elektro-mehhaaniliste lukkudega. Võtme kasutamist saab ajaliselt reguleerida ning võtme kaotamise korral sissepääsuõiguse tühistada.